PROJEKTID
TTÜ Energeetikaosakonna hoone
Kogu hoone mahulise kompositsiooni ideeks on KUUP. Kuna tegemist on Energeetikateaduskonnaga, siis kutsus see TÖÖ meid vormi ja energia seoseid otsima.
Tegelikult veedavad inimesed suurema osa oma elust mitmesugustes konteinerites – erineva kujuga ruumides. Üldiselt on teada, et püramiidi kuju genereerib ja akumuleerib teatud kindlaid energiavälju. Kõik geomeetrilised vormid resoneerivad universumi energiat, eriti tugevad resonaatorid on püramiidid ja kuubid. Igasuguse liikumise, muutuse ja tegevuse põhjuseks on Energia ehk Jõud.
Energeetikateaduskonna hoone sisaldab endas 4. erinevat instituuti:
AA – Elektrijaamade ja Jõuelektroonika Instituut
AE – Elektroenergeetika Instituut
AK – Mäeinstituut
AM – Elektrotehnika Aluste ja Elektrimasinate Instituut
Hoone arhitektuuri originaalsuse kogu potentsiaal on suunatud hoone konfiguratsiooni ja interjööri.
Merivälja suundadelt on esitatud töö tagasihoidlik ja peidetud suurte puude vahele. Merepoolne osas on kaetud klaasi ja vaskplekiga. Rõdusid ei ole hoonele projekteeritud, kuna see on väga tuuline koht ja enamus ajast on see meie kliimas mõttetu. Küll on soklikorruse terrassid siseruumiga liugseintega ühendatavad
Funktsionaalse skeemi aluseks on Ranna tee äärne peasissepääs. Eraldi autobussi ootepaviljonile ja äri- toitlustus ettevõtetele. Muuli suunalt ja selle tasapinnas on sissepääs veesuusaspordi harrastajatele, samuti paatide randumissillale.
Ehituse arhitektuur kannab endas mere poolt vaadates laeva konfiguratsiooni meenutavat vormi.
Piki Ranna teed on ehitisele antud veidi kaldu olevate pindadega nö. “eest ära” jooksev maht. Oluliseks on peetud et maa poolt jääks uusehitus võimalikult vähe nähtavaks.
1-korrus e. Põhikorrus – Brutopind 740 m².
0-korrus on -2.60 korruse tasand ehk soklikorrus – Brutopind 460 m².
2-korrus – Brutopind 760 m²
Saarenportti arhitektuurivõistlus (1.koht)
Jõuluvanamaa, Rovaniemi maakond korraldas konkursi sooviga saada sümboolne värav oma maakonna alguse tähiseks. Kompleksi kuulus maakonnavalitsus, hotell, kaubanduskeskus, turg ja nn. „värav“.
Esitatud töös on selleks sümboliks sissesõidutee kohale kavandatud azuurne maakera, kus on märgitud polaarjooned ja Rovaniemi asukoht. Selle kõrvale on pakutud ruudukujuline hoonemaht, kus kohtuvad kaks polaarjoont – nn. Nabatuurium. Paks graniidist sein jagab hoone kaheks: ühes elavad pingviinid ja teises jääkarud. Kolmnurkne hotell kannab tundra ideed.
Ülesandeks oli nn. Eksperimentaalprojekt, kuna projekteerimisele tuli esimene PASSIIVMAJA Eestis: eskiisprojekt 34. numbritoaga kahekorruselise hotellile.
Mis on passiivmaja?
Passiivmaja on üks neid kontseptsioone, mida on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt muudest lahendustest (null-kütteenergia ja null-energia majad) on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda.
Ligi 2300 ruutmeeril laiuv Saekoja hotell on kavandatud Otepäält paari kilomeetri kaugusel asuva golfikeskuse juurde. Arhitekti pilgul erineb passiivmaja projekteerimine tavalise maja omast oluliselt. Samas on ka ekslike müüte.
Rovakate OY peahoone, arhitektuurivõistluse 1. koht
Arhitektuurivõistlusel saavutatud võidutöö alusel valminud büroo-laohoone katusetööde firmale Rovakate OY.
Hoone kuju on tingitud krundi kujust ja ning sinna mahutatavast suurest laokompleksist. Büroo osa on suhteliselt väikese mahuga. Seega sai töö oluliseks osaks proportsioonidega petta ja kasutada selliseid võtteid, et hoone paistaks suurena.
Kitsas aknatriip teisel korrusel on üksnes 48cm kõrgune. Töölaua taga istudes on see täpselt silmakõrgusel. Hoone büroo osa on 22m pikk ja 7m lai. Lao ja büroo osa vahele jääb osaliselt muruga kaetud katuseterrass. Laohoone peafassaad on suur viltu asetatud katus, mis on kummibituumeniga kaetud ja nn. „rimakatuse“ võttega teostatud – reklaamimaks Rovakate OY firma tööd.
